Uuel töökohal alustamine

Lugemiseks kuluv aeg u 10 – 15 minutit.

Artiklis esitatud soovitused punktidena (põhjalikumalt neist artiklis):

• Pea kinni tööaegadest ja kokkulepetest!
• Ole tähelepanelik, hoolas ja süsteemne!
• Ole usaldusväärne, aus ja kommunikatiivne!
• Kogu, talleta ja süstematiseeri oma tööks vajalikku informatsiooni!
• Küsi tööandjalt tagasisidet enda ja oma töösoorituse kohta!
• Ole ettevaatlik tööandjale omal initsiatiivil tagasiside andmisega!
• Õpi tundma organisatsiooni ja kollektiivi!

Niisiis, oled edukalt läbinud kandideerimisprotsessi ja tööandja on teinud sulle sobiva tööpakkumise, mille oled otsustanud vastu võtta.

Palju õnne! See tähendab, et oled tööle kandideerimisel edukalt edestanud mitmeid, kui mitte kümneid teisi kandidaate ning pälvinud tööandja usalduse. See – tööandja poolne usaldus – ei ole aga automaatne ega absoluutne. See on suuresti tööandja poolne krediit, mis põhineb muljel, mis on tekkinud sinu CV, teiste värbamisprotsessi osaliste arvamuste ja tööintervjuude põhjal. See nn krediit võib olla erinevate kahtluste ja kõhklustega pikitud. Seega, tööpostile asudes tuleb sul asuda seda varjatud krediiti kaitsma. Seda enam, et töösuhte alguses viibid sa tööandja teravdatud tähelepanu all – katseaeg ju selleks on.

Ära lase sellel end sellest siiski heidutada!

On väga hästi kui su tööandjaks on ettevõte, kus uue töötaja tööle võtmise protsess (eng. onboarding) on tervikuna läbi mõeldud ja hästi korraldatud alates sellest milliste dokumentidega pead tutvuma kuni mentorini, kelle poole võid mistahes tööalastes küsimustes alati pöörduda, välja. Ideaalis peakski see protsess igas ettevõttes olemas olema ning läbimõeldult ja süsteemselt toimima.

Kuidas aga toimida kui sellist terviklikku ja põhjalikku onboarding süsteemi ei ole?
Siis tuleb ise n-ö härjal sarvist haarata. Hea uudis on see, et kohati ja teatud olukordades võib see osutada hoopis positiivseks aspektiks ning heaks võimaluseks oma aktsiaid tõsta, rääkimata „tööandja krediidi“ kaitsmisest.

Käesolevas postituses keskendungi ennekõike olukorrale, kus kindlat või paigas uue töötaja sisseelamise programmi ei ole, või see on hõredavõitu.

Alustame algusest.

Suhteliselt esimese asjana, kui sa pole seda teinud enne esimest tööpäeva, allkirjasta tööleping! See on konkreetne ja juriidiline kinnitus töösuhte kohta kõiges eelnevalt kokkulepitus. Kui tööandja ei ole valmis või nõus seda esimese ca 3 päeva jooksul tegema (ehkki seaduse järgi tuleks see sõlmida kohe tööle asumisel), on see tõsine ohumärk. Sel juhul peaksid tõsiselt kaaluma, kas selle tööandja heaks üldse tööle asudagi. Võib olla on seal asjad üldse ligadi-logadi?

Teiseks, tutvu kõigi teiste töösuhtesse puutuvate dokumentidega alates ametijuhendist (mis allkirjastatakse tavaliselt koos töölepinguga), töökorralduse reeglite, ohutusjuhendite, töökoha riskianalüüsi jms-ga. Ilmselt kõikide nendega tutvumise kohta võtab tööandja sult ka allkirja.

Käitumine töökohal (ennekõike katseajal)

Katsajal tasub ja ole ekstra tähelepanelik ja püüdlik nii info hankimise kui teadmiste ja oskuste omandamise kui ka oma käitumise osas. See 4 kuud on periood, kus sa oled tööandja teravdatud tähelepanu all, ning, kus sul omakorda on põhjust olla ekstra tähelepanelik tööandja ja organisatsiooni suhtes, hindamaks kuivõrd see vastab sinu ootustele sobivast töökohast.

Käesolevas artiklis esitatud soovitused on esitatud eeldades, et sa soovid selles organisatsioonis ja tööandja heaks töötada.

Tutvu kolleegidega!

Üks asi on tutvumine kui inimene inimesega, tööalases plaanis püüa saada võimalikult palju infot ja hea ülevaade nii töövoost ja -korraldust kui sellest, mis hakkab viisil või teisel mõjutama sinu tööd ja vastutusvaldkonda. Uuri, millised on nende töös peamised väljakutsed – probleemid ja murekohad; mida nad nende lahendustena näevad; milliseid ettepanekuid nad on töö paremaks korraldamiseks teinud; kuidas neid on käsitletud jne.
Inimlikust vaatepunktist püüa tuvastada millised on need inimesed kellega hakkad tihedamalt koos töötama. Milline on nende huumorimeel, mis neile huvi pakub ja mis neile meeldib; mis, vastupidi, ärritab või vihastab; kas ja milles saab neid usaldada jne.

Loo omale ülevaade juhtimisahela ja -praktikate osas

See võib tunduda kummaline, aga tuleb ette firmasid, kus käsu- ja raporteerimisahel on väga segane ning pahatihti, kas dubleeriv, vastuoluline või koguni saboteeriv. Sestap on oluline teada/kindlaks teha, kes on su vahetu juht, mis laadi korraldusi tema saab ja peab sulle andma, milliseid aga mitte. Tavaliselt on see küll ametijuhendis kirjas.
Samuti loo selgust, mis laadi, millisel kujul ja mahus ning millise regulaarsusega vajab sinu vahetu juht tagasisidet või raporteerimist töö kohta. Töösoorituste ja -tulemuste fikseerimiseks võib olla kasutusel ka ERP või mõni muu lahendus/moodus.
Kui juhtimine on hierarhiline, ehk sinu kohal on rohkem kui üks juhtimistasand, loo samasugune selgus ja ülevaade korralduste jagamise ja raporteerimise kohta ka nende juhtide osas – ehk, kes saavad sulle anda missuguseid korraldusi ja nõuda sult millist tagasisidet või aruandlust.

Praktika näitab, et vägagi palju asjatuid vaidlusi, paksu verd ning ka töösuhete lõppemisi saab alguse just segasest juhtimisahelast, mis töö tegemise toetamise asemel hakkab töötamist segama. Selline stsenaarium on ehk iseloomulikum perefirmadele, kus peresuhted on põimunud ärisuhtega ja rollid kipuvad sassi minema.

Fikseeri ja talleta tööks olulist infot!

Kui su töö hõlmab palju uut informatsiooni, mille meeldejätmine on väljakutseks, siis pane asjad enda jaoks kirja! Tee endale n-ö tööspikker, kas arvutis failina või väljakirjutatult või prinditult paberil, mida saad vajadusel kasutada. Ära häbene seda teha ja vajadusel kasutada! See ei tähenda, et su teadmised oleksid puudulikud või n-ö pea kõva. Pigem on see märk sinu pühendumisest, põhjalikkust ja süsteemsusest.

Pea kinni kellaaegadest ja kokkulepetest!

Ehk kui su tööpäev algab kl.8, siis ole selleks ajaks kohal. Kui su tööpäev lõppeb kl.17:30, siis ära lahku enne seda juhul kui sul pole tööandjaga teistsugust kokkulepet. Kui su lõunapaus on konkreetses kellaaja vahemikus või pikkuses, siis ära kuritarvita seda ega venita seda pikemaks jne. Sellele osutamine võib tunduda triviaalne või banaalne või koguni juuksekarva lõhki ajamisena, et mis probleem see 5 minutit teinekord hiljem tööle jõuda või varem ära minna ikka on – liiati kui teinekord tulen 10 minutit varem või lahkun 10 minutit hiljem, aga teatud tööandjad on selles osas eriti tähelepanelikut ja tundlikud, pöörates teinekord tööaegadest kinnipidamisele, ehk tööaja austamisele, suuremat tähelepanu kui sinu pädevusele või töö sisulisele tulemuslikkusele.

Ole kommunikatiivne ja aus!

Kui sul on mingi probleem või mure, mis takistab sul töö tegemist või tulemuste saavutamist, räägi sellest juhile! Küsi nõu ja abi. Kui see on sellist laadi mure millega sa ei söanda kohe vahetu ülemuse poole pöörduda, küsi abi kolleegilt.
Kui sul on vaja töölt ära käia või mingil ajal mõni päev vabaks saada, pöördu oma ülemuse poole ja küsi. Pigem ära valeta põhjuse osas isegi kui see tundub sulle tööandja jaoks mitte liiga mõjus, nagu näiteks reis perega vms. Valel on lühikesed jalad ning see kipub varem või hiljem välja tulema. Valetamist tolereeritakse vähem kui muul põhjusel endale kindlaks jäämist.

Kui sa ei jõua teinekord õigeks ajaks tööle jms – informeeri sellest oma ülemust esimesel võimalusel. Ole tööandja suhtes osavõtlik. Juhul, kui tööandja poolne vastutulek ei ole n-ö tavapärane, paku omalt poolt kuidas sa saaksid selle vastutuleku tööandjale heastada – kas teed teinekord pikema päeva või mõne ekstra ülesande, mis ootab tegemist vms. Kui mingit sellist vekslist välja anda ei saa või ei taha, siis on igati positiivne kui tänad oma juhti koos väikese meeleheaga kui tööpostil tagasi oled. Ja meeleheaks ei pea tingimata olema alkohol. See võib olla näiteks teatri- või kinopiletid või raamatupoe kinkekaart või mis iganes mitte teabmis kallist. Selline žest jääb kindlasti meelde säilitab ülemuse vastutulelikkuse ka edaspidi.

Küsi enda ja oma töösoorituse kohta tagasisidet!

N-ö organiseeritud tööandjad annavad seda teatud regulaarsusega (vähemalt korra, aga pigem 2x või ka rohkem katseaja jooksul) ise. Heaks tavaks on seda teha spetsiaalselt selleks aega võttes ja info andmiseks/muljete vahetamiseks maha istudes. Mitte nii, et see toimub töösoorituse juures nii möödaminnes.
Kui tööandja aga sellist praktikat juurutatud pole, tasub enda töösooritusele ja enda osas üldisemalt tagasiside küsimine/saamine ise teemaks võtta. Ikka nii, et palud leida oma vahetul juhil aja korraks sellel teemal maha istuda. Pool tundi selleks on täiesti küllaldane.

Tean enda töösuhetest kui raske seda on teha, sest ühest küljest on mulje justkui asjad sujuvad kuivõrd midagi halba pole ju öeldud jne. Teisalt ei taha nagu ka ise „vaati loksutada“, et mine tea, äkki hakkabki üle ajama – et äkki ei oldagi minuga päris rahul jne.

Samas, kui tõele näkku vaadata, siis see, et me mingit teemat ei käsitle, ehk sellest hoidume, me ei muuda seda olematuks. Teisel poolel tekib ikkagi mingi mulje, arvamus või hinnang millele ta töösuhte jätkamise kaalumisel tugineb. Seega, targem on ise küsida, et sa teaksid mida vajadusel muuta ning milles ja kus teha korrektuure.

Tagasiside küsimise ja saamisega kaasneb veel üks hea efekt, võiks isegi öelda garant. Nimelt, kui tööandja on sulle andnud tagaside, et ta on sinu töösoorituse ja/või tulemustega rahul – rääkimata sellest kui need on ootusi ületanud – ehk sa oled olnud igati tulbi ja asjalik inimene, on tal palju raskem mistahes põhjustel sinuga katseajal töösuhet lõpetada, eriti väites, et sa ei olnud vajalikul tasemel, ta pole sinuga rahul vms.

Tööandjale tagasiside andmine

Kui tööandjalt – nii vahetult ülemuselt kui ka näiteks tegevjuhilt – enda toimetuleku kohta tagasiside küsimine on igati tervitatav ja hea, siis omal initsiatiivil tagaside andmisega tööandjale tasub olla ettevaatlik. See käib otse loomulikult kriitika, ehk probleemidele ja kitsaskohtadele osutamise kohta kui ka tähelepanu juhtimiste ning ka ettepanekute tegemise kohta. N-ö terves ettevõttes on tööandja avatud igasugusele töötajate poolsele tagasisidele. Samas ei ole kõik tööandjad kaugeltki ühesuguste arusaamade, väärtushinnangute ning tõekspidamistega.

Ei ole haruldane kui töötaja poolne tagasiside – ka näiteks erinevate parandusettepanekute kujul – ei ole oodatud ning seesugust infot emiteeriv töötaja muutub tööandja silmis tüütuks tegelaseks. Kui taolised parandusettepanekud või tähelepanu juhtimised puudutavad töötaja mitte otsesest vastutusala ja töökohustusi, võib tööandja leida, et selmet keskenduda oma tööülesannete täitmisele ja eesmärkide saavutamisele, kulutab töötaja aega ja energiat – ning seega tööandja palgaraha – kõrvalistele tegevustele. Ehkki töötajal ei pruugi viidatud probleemide märkamisele ning vastava ettepaneku tegemisele sugugi palju aega või energiat kulunud olla või teinud seda üldse oma tööajast.

Veelgi ettevaatlikum tuleb olla kitsaskohtade väljatoomisel ja probleemidele osutamisel n-ö kritiseerival toonil. See on ka arusaadav – puht inimlikult ei meeldi kellelegi kui osutatakse puudustele või probleemidele, mis on seotud tema tegevuse, otsustuspädevuse või vastutusalaga.

Seega, juhul kui sinu vahetu juht või tegevjuht või mõni ka mõni teine juht, ei küsi sinult otseselt tagasisidet milliseid probleeme ja kitsaskohti oled sa märganud, mida või kuidas teha paremaks, mis võiks olla teisti jne, siis pigem ole vastava oma initsiatiiviga vaoshoitud ja ettevaatlik! See on kahe teraga mõõk, mis võib tõsta sinu aktsiaid kui tähelepanelikust ja tööandja heaolu pärast südant valutavast töötajast, aga millega võid ka omale kätte lõigata.

Soovitatav on tööandja suhtumist ja reaktsiooni selles osas testida peale töökohale sisse elamist ja näiteks pärast esimest töökuud mõne sinu töökohustusse või vastutusvaldkonda puudutava probleemile osutamise ja selle parandamiseks ettepaneku esitamisega. Muidugi juhul, kui selleks põhjust üldse esineb.
Kui tööandja seda tervitab ja sinu initsiatiivi kiidab, siis on see hea märk ja võid edaspidi juba julgemalt mõne teise parandamist vajava kitsaskoha välja tuua. Aga tee seda alati koos omapoolse nägemusega lahendusest! Muidu sa mõjud lihtsalt vigu otsiva virisejana ning võid kiiresti oma krediidi hävitada.

Juhul, kui tööandja aga sinu probleemile osutamisest ja lahenduse väljapakkumisest suuremat ei pea – rääkimata sellest kui ta soovitab sulle oma liistude juurde jääda, siis see on selge märk sellest, et taolised probleemidele ja kitsaskohtadele viitamised (teinekord isegi koos lahenduse pakkumisega) ei ole teretulnud ning seda pidevalt tehes muutud tööandja silmis ebameeldivaks tegelaseks.

Kokkuvõttes

Võttes teadmiseks tõsiasja, et ei ole olemas ideaalset tööandjat ega töökohta, ei saa me kunagi toimetada päris nii nagu me ise õigeks peame või süda lustib. Alati tuleb teha mingeid kompromisse ja mööndusi ning leida n-ö kesktee, kus tööandja on suures plaanis rahul ning ka sa ise jääd n-ö terveks leides/luues optimaalse viisi toimetamiseks.

Katseaeg on periood, kus sa oled kuni 4 kuud tööandja teravdatuma tähelepanu all ning kus ka sinul on hea võimalus hinnata tööandja ja töökoha sobivust endale. Kasuta seda aega teadlikult ja vastutustundega!